Miguel Lamperti teekond: vastupidavus, taastumine ja elu väljaspool väljakut
Kanal Mejora Tu Padel vestleb Miguel Lampertiga avameelselt, minnes kaugemale tema saavutustest padeliväljakul. Lamperti räägib elumuutvast autoõnnetusest Brasiilias, isiklikest raskustest ning väärtustest, mis on kujundanud tema karjääri. Tema lugu on vastupidavusest, huumorist ja sügavast armastusest nii spordi kui ka ümbritsevate inimeste vastu.
Raske õnnetuse üleelamine ja selle püsiv mõju
Üks intervjuu kõige mõjusamaid hetki on Lamperti meenutus tõsisest autoõnnetusest, mis juhtus Brasiilias ligi kakskümmend aastat tagasi. Ta kirjeldab, kuidas ta ostis oma esimese suurema padelist teenitud raha eest auto, mis hävis vaid mõni päev hiljem avariis. Lamperti ütleb, et tal puudub õnnetusest endal igasugune mälestus – ta ärkas alles poolteist päeva hiljem, tugevalt sidemetes ja mitmete vigastustega.
Ta sai kuus murdunud roiet ja kaotas märkimisväärselt hingamisvõimet. Vaatamata raskustele iseloomustas Lamperti taastumist sihikindlus ja killuke huumorit – ta meenutab, kuidas tiimikaaslased naljatasid tema hingamisraskuste üle. Aja jooksul taastas ta jõu, kuigi tal on siiani alles füüsiline meeldetuletus – roie, mis pole kunagi täielikult paranenud.
Vaimse tervise väärtustamine ja toetuse olulisus
Lamperti räägib pöördelisest hetkest oma karjääris, kui pärast eriti rasket hooaega noore partneriga otsustas ta pöörduda psühholoogi poole. See kogemus oli tema sõnul elumuutev. Ta rõhutab, et psühholoogi poole pöördumine pole ainult kriisihetkedel, vaid see võib olla väärtuslik vahend kõigile, kes otsivad välist vaatenurka ja tõelist tuge. Lamperti julgustab teisi sportlasi võtma vaimset tervist kui olulist osa isiklikust ja professionaalsest kasvust.
Tipud defineerivad: mõtted parimatest padelimängijatest ja treeneritest
Saatejuht palub Lampertil kirjeldada mitmeid ala tipptegijaid. Tema vastused on nii sisukad kui ka isiklikud:
- Arturo Coello: Masin, keskendunud oma eesmärkidele ja ajendatud tohutust edunäljast.
- Juan Lebrón: Unikaalne, erinev ja ettearvamatu – Lamperti nimetab teda “ilusaks hulluks”, kelle energia ja rütmimuutused panevad ta silma paistma.
- Juan Martín Díaz: Lamperti iidol, geenius, kes muutis mängu ja seadis padeli ajaloos uue standardi.
- Fernando Belasteguín: Täiuslikkus, kuidas padelit mängida, õpetades kõike, mida väljakul õigesti teha.
- Agustín Tapia: Mängija, kellel on võrreldamatu talent, teeb asju, mida keegi teine ei suuda, ja toob mängu uue mõõtme.
Treenerite puhul jagab Lamperti rolli kaheks oluliseks osaks: nädala sees treenimine ja mängude juhtimine pingilt. Ta toob esile Gustavo Prato kui parima nädala treeneri, kes tal olnud, ning Carlitos Pozzoni kui parima pingitreeneri. Lamperti näeb suurt potentsiaali ka hiljuti karjääri lõpetanud mängijates, kes treeneriks siirduvad, kui nad suudavad teha vaimse muutuse mängijast mentoriks.
Isiklikud rituaalid, tätoveeringud ja saatuse tähendus
Väljaspool väljakut jagab Lamperti isiklikke sümboleid, mis aitavad tal jalad maas hoida. Ta räägib oma tätoveeringutest, millest paljud on pühendatud perele, sealhulgas üks emale, mille ta lasi teha pärast tema surma. Samuti kannab ta ketti, millel on sügava tähendusega medaljon – kingitus õelt ja endiselt abikaasalt, mõlemad seotud ema mälestusega.
Lamperti usub tugevalt saatusesse, viidates oma lemmikfilmile ja araabiakeelsele sõnale, mis on tal tätoveeritud ning tähendab “saatus on juba kirja pandud”. Tema jaoks juhtuvad elu sündmused – nii head kui halvad – põhjusega.
Meeldejäävad mängud ja karjääri tipphetked
Oma karjäärile tagasi vaadates toob Lamperti välja mitmeid mänge, mis on talle eriti tähenduslikud. Maailmameistrivõistluste võit Argentina koondisega on ainulaadne au, eriti kuna ta jäi varasematel kordadel vigastuste või tugeva konkurentsi tõttu kõrvale. Samuti meenutab ta oma esimest Padel Pro Touri võitu Mar del Platas 2009. aastal, mida tegi veelgi erilisemaks pere kohalolek.
Lamperti ei pelga rääkida ka kaotustest, meenutades 2016. aasta seeriat, kus ta alistas Juan Lebróni korduvalt, kuid hiljem pööras Lebrón olukorra enda kasuks. Ta imetleb Lebróni vankumatut tahet ja tagasihoidlikkust, märkides, et isegi pärast võite on Lebrón järgmisel päeval taas trennis, alati näljane uute saavutuste järele.
Elu väljaspool väljakut: pokker, köögikatastroofid ja reede rituaalid
Padelist väljaspool naudib Lamperti pokkerit, kuna talle meeldivad numbrid ja mängu pakutav üksindus. Ta õppis kunagi mängu tõsiselt, kuid kaotas huvi, kui hakkas liiga hästi mängima, eelistades uute variantide õppimise väljakutset.
Köögis tunnistab Lamperti end täielikuks võhikuks, toetudes söögitegemisel perele ja sõpradele ning meenutades naljakaid köögikatastroofe oma esimestest Hispaania-aastatest. Ta naljatleb, et on ideaalne üürnik – ei kasuta kunagi kööki ega tekita kunagi probleeme.
Tema kuulsad “Lamperti reedeti” on lihtsad: pärast trenni dušš, kasiinokülastus, õhtusöök sõpradega ja eelkõige heade inimeste seltskond. Lamperti jaoks on padel tema elu keskmes – ta hindab, et see moodustab 90% tema maailmast –, kuid pere, sõbrad ja elu nautimine on sama tähtsad.
Pärand, kahetsused ja nõuanded uuele põlvkonnale
Tagasi vaadates ütleb Lamperti, et elaks oma karjääri samamoodi, hoolimata soovitustest, et distsipliiniga oleks ta võinud jõuda esikohale. Ta tunnistab, et armastab elu ja naudib teekonda, ei tee kunagi kompromisse oma väärtustes ega allu ebatervetele harjumustele. Ta on uhke, et on olnud 15 aastat maailma esikümnes ja näeb igas kaotuses õppetundi kelleltki, kes oli tol päeval parem.
Lamperti jaoks on suurim tasu mitte tiitlid, vaid fännide ja kaaslastega jagatud soojus ja mälestused. Tema lugu on tunnistus kirest, vastupidavusest ja täiel rinnal elamise rõõmust – nii padeliväljakul kui ka väljaspool seda.
